Aastatega oli mul kogunenud üks kastitäis imelikke kaltsukerasid. Tumedakirjusid ja selliseid, mis polnud ühegi vaibaga haakunud. Ühel päeval tüdinesin ma nende sortimisest ja mõtlesin, et NÜÜD on teie võimalus.
Kangakuduja teab, et kui kirjusid kerasid ühe valdava värviga koos läbi kududa, pilt maheneb. Kirjud ühtlustuvad ja vaip saab valitud valdava värvi kirjaline, aga enam mitte kisendavalt kirju. Niimoodi saab näiteks ühtlustada kõik erinevate triibuliste kangaste kerad, mis muidu kuidagi omavahel ei klapi.
Nii et, siis see kastitäis imelikke kerasid, mida ma oleksin võinud musta või halli värvi keradega läbi kududa ja oleks saanud suhteliselt klassikalise tumedakirju vaiba. Korraga tundus see igav. Pealegi oleks hea teada, kuidas kõik need erinevat värvi kirjud korraga koos toimivad, et kas tulebki porivärviline vaip? Sest kõik maailma värvid kokku segades peaks ju poripruun tulema.
Kui varrastel kududes võib lihtsa vaevaga prognoosida, kuidas värvid omavahel koosmõjus uue pinna moodustavad, siis kangastelgedel on see millegipärast raskemini ette ennustatav. Koos mõjuvad lõim ja tema värv, sidus (mis värv jääb allapoole, kui tihedalt põimub) ja siis veel riba paksus ja karvasus ja mis kõik veel. Olen küll juba aastaid kudunud, aga liiga täpselt ennustada ma veel ei oska. Alati on tulemus veidi üllatav. Eriti kui kududa minu lemmikkude toimset, kus saab kududa kahe või rohkema piiritsaga ja mitte ühevärvilist triipu.
Seega algasin hoogsalt ja üsna varsti sain aru, et nii lihtne see nüüd ka pole. Tegi kudumises pausi, kui pidin esimest liiga kirjut triipu hakkama välja harutama.
MIDA ÕPPISIN:
1. Kõiki maailma värve ei saa ikka kokku panna. Kollase - ja rohelisekirjud tõstsin kastist välja, läks liiga kirjuks. See tuli ilmselt sellest, et kui muidu olid kerad suhteliselt ühes tumeduse heleduse skaalas, siis kollane eristus sellest liiga palju ja hakkas domineerima. Samuti ei sobinud sellised trükivärvilised kangad, mille üks pool on tugevalt heledam. Ilmselt sama põhjus.
2. Mis värvi kerad valid, seda värvi vaiba sa ka saad. Värvimõju või mitte, aga kui kõik kerad on imelikku värvi, tuleb ka segane vaip
3. Ikka on hea vahepeal kappe koristada ja selgust majja luua. See on vajalik ka kaltsuvaiba kudujale
4. Rohkem vist nii ei tee. Või vähemasti mõtleks kõigepealt ja siis mõtleks teine kord veel üle
Vaip on muidu ise paks ja pehme ja ootamatult reipa olemisega kogu oma porisuses. Või äkki siis ikka ei tule kõikide värvide segamisel pruun kokku? Või kui vaatad kaugemalt ja kissitad silmi?
Mis ma oskan öelda, lõpptulemus polegi nii hull kui alguses kahtlustasin. Mõni põrand ainult sellist vaipa ootabki!
Nii et, siis see kastitäis imelikke kerasid, mida ma oleksin võinud musta või halli värvi keradega läbi kududa ja oleks saanud suhteliselt klassikalise tumedakirju vaiba. Korraga tundus see igav. Pealegi oleks hea teada, kuidas kõik need erinevat värvi kirjud korraga koos toimivad, et kas tulebki porivärviline vaip? Sest kõik maailma värvid kokku segades peaks ju poripruun tulema.
Kui varrastel kududes võib lihtsa vaevaga prognoosida, kuidas värvid omavahel koosmõjus uue pinna moodustavad, siis kangastelgedel on see millegipärast raskemini ette ennustatav. Koos mõjuvad lõim ja tema värv, sidus (mis värv jääb allapoole, kui tihedalt põimub) ja siis veel riba paksus ja karvasus ja mis kõik veel. Olen küll juba aastaid kudunud, aga liiga täpselt ennustada ma veel ei oska. Alati on tulemus veidi üllatav. Eriti kui kududa minu lemmikkude toimset, kus saab kududa kahe või rohkema piiritsaga ja mitte ühevärvilist triipu.
Seega algasin hoogsalt ja üsna varsti sain aru, et nii lihtne see nüüd ka pole. Tegi kudumises pausi, kui pidin esimest liiga kirjut triipu hakkama välja harutama.
MIDA ÕPPISIN:
1. Kõiki maailma värve ei saa ikka kokku panna. Kollase - ja rohelisekirjud tõstsin kastist välja, läks liiga kirjuks. See tuli ilmselt sellest, et kui muidu olid kerad suhteliselt ühes tumeduse heleduse skaalas, siis kollane eristus sellest liiga palju ja hakkas domineerima. Samuti ei sobinud sellised trükivärvilised kangad, mille üks pool on tugevalt heledam. Ilmselt sama põhjus.
2. Mis värvi kerad valid, seda värvi vaiba sa ka saad. Värvimõju või mitte, aga kui kõik kerad on imelikku värvi, tuleb ka segane vaip
3. Ikka on hea vahepeal kappe koristada ja selgust majja luua. See on vajalik ka kaltsuvaiba kudujale
4. Rohkem vist nii ei tee. Või vähemasti mõtleks kõigepealt ja siis mõtleks teine kord veel üle
Vaip on muidu ise paks ja pehme ja ootamatult reipa olemisega kogu oma porisuses. Või äkki siis ikka ei tule kõikide värvide segamisel pruun kokku? Või kui vaatad kaugemalt ja kissitad silmi?
Mis ma oskan öelda, lõpptulemus polegi nii hull kui alguses kahtlustasin. Mõni põrand ainult sellist vaipa ootabki!
Kommentaarid