Kaltsuvaipu on kohe tore kududa! Reibas ja kergelt füüsiline töö! Valid kaltsukerade hulgast õiged värvid välja, pead plaani ja annad lauldes minna. Tulemus on just nii värviline kui parasjagu meeleolu on olnud.

Selleks, et oleks erinevat värvi kerade vahel valida, peab ennem materjali kokku koguma. Ühe t-särgiga on raske midagi suuremat ja keerulist kududa. Siin on mul abiks terve hulk sõpru-tuttavaid, kes hoiavad oma kappe korras ja toovad mulle oma ülejäägid. Win-win situation! Mina saan kasutada pestud ja sorteeritud toorainet ja neil mahuvad kapiuksed kinni.

Kaltsuvaibad tulevadki seda nägu, mis materjal parasjagu võtta on olnud. Tüdrukute sukkpüksid ja pusad on ikka läbi aegade roosad, meestel on palju halle t-särke jne. Tööstusest pärit ribasid ja rulle ma pole ostnud: sõbrannade laste riideid pean ma küll ise kääridega ribadeks lõikama, aga see-eest väheneb prügimäele sõitvate riiete hulk ja enamus nendest on kordumatutes washed - off värvitoonides

Mõnikord veab eriti, kui näppu juhtuvad haruldased materjalid, nagu nõuka-aegne kalavõrk (paremal juhul ka veel ribadeks lõigatud), karusnaha ribad (vaibatööstuse jäägid) või et suurem hulk pesunööri! Millised aarded kaltsuvaiba kudujale, millised võimalused ootavad vaibaks saamist!!!


Villaste vaipade jaoks saab kasutada täitsa mitut sorti lõngu. Võib kasutada spetsiaalset vaibakudumiseks mõeldud vaibalõnga, mis on tugevam ja jämedam kui sokilõng. Või juba nõuka-ajast tuttavat kaltsulõnga - seda tehakse purustatud villaste asjade ja uue villa segust, tulemus meenutab tupsukestega tviid-lõnga.
Ja lõpuks ka kappide ja sahtlite koristamisel tekkinud lõngajääkidest (saab eriti pehme ja luksuslik vaip). Parem ikka kui villane vaip hoiab meie jalad soojana kui et lõng sahtlis ära koitab. Selle viimase vaiba kulumiskindlus ei pruugigi olla väiksem spetsiaalsest vaibalõngaga kootust, meie sokilõngades on tänapäeval akrüüli ja polüamiidi jms tugevdavat. Oleneb, kuhu vaipa on vaja ja kui suur saab olema kõndimiskoormus.